Aktiivsed tööturumeetmed
Meetmed, mille eesmärk on aidata töötuid ja teisi tööturu osalisi. Üldjuhul kuuluvad selliste meetmete hulka töökohtade vahendamine (vabade töökohtade ja tööotsijate kokkuviimine), koolitused (töölesoovijate oskuste uuendamine ja kohandamine) ja otsene töökohtade loomine (kas avaliku sektori töökohtadena või erasektori töökohtade subsideerimisena).
Äriarendusteenused
teenused, mille sihiks on parandada ettevõtte tulemusi, suurendades selle konkurentsivõimet ja juurdepääsu turgudele. Enamasti hõlmavad tugiteenused koolitusi, mentorlust, kootsimist, nõustamist, turustustoetust, teavet, tehnoloogiaarendust ja tehnosiirde abi ning koostöövõrkude loomist. Kaasatud on nii strateegilised (keskmises kuni pikaajalises plaanis sooritust parandavad küsimused) kui ka tegevusega seotud (jooksvad) küsimused.
Äriinkubaatorid
Asutused, mille eesmärk on toetada äriühingute asutamist ja arengut mitmesuguste toetavate vahendite ja teenuste kaudu, mis on saadaval vahetult inkubaatoris ja inkubaatori kontaktide võrgustiku kaudu. Inkubaatorid pakuvad teenuseid erineval moel, neil on erinev organisatsiooniline struktuur ja nad teenindavad eri tüüpi kliente. Ehkki olemas on ka virtuaalsed või veebiinkubaatorid, majutab suurem osa programme asutatud idufirmasid teatud aja jooksul oma ruumides. Äriinkubaatori programmi edukas läbimine suurendab idufirma ellujäämise ja edasiarenemise tõenäosust.
Ärinõustamine
Ariarendusteenus, mis pakub erialast nõustamist. Levinud käsituse kohaselt osutatakse ärinõustamisteenuseid terviklike toetuskavade raames ning finantstoetuse saamine pannakse sõltuma ärinõustamisest.
Eeskujud
Kogenud ettevõtjad, kes innustavad teisi idufirmadega või ettevõtjatena tegutsema.
Ettevõtlusoskused
Segu tehnilistest oskustest, ärijuhtimise oskustest ja personaalsetest oskustest, mis on vajalikud ettevõtte alustamiseks ja töös hoidmiseks ning ettevõtjana tegutsemiseks. See hõlmab näiteks meeskonna koostamise, läbirääkimiste pidamise, strateegia väljatöötamise, finantsplaneerimise ja turundusoskusi.
Hinnang
Hindamise eesmärk on mõõta programmi või poliitikameetme asjakohasust, mõju, tulemuslikkust ja tõhusust. Hinnangud võivad olla kvalitatiivsed, kvantitatiivsed või mõlemat. Edukate hinnangute kavandamine toimub poliitika kujundamise ajal ja hinnanguks kasutatavaid näitajaid kasutatakse poliitiliste põhimõtete rakendamise käigus. Hinnang tuleks kujundada ning seda tuleks rakendada selliselt, et otsuste tegijad saaksid sellest kasulikku teavet poliitiliste asjaolude, programmi piirangute ja kättesaadavate vahendite kontekstis. Hinnangu tulemusi tuleks kasutada poliitika kujundamise täiustamiseks.
Kootsing
Üldjuhul lühiajaline partnerlus, mille sihiks on ettevõtja oskuste arendamine. Kootsing on koostööprotsess, mille osalistel on selgelt kindlaks määratud rollid. Koots (coach) vastutab konstruktiivse tagasiside andmise kaudu lühiajaliste eesmärkide arendamise ja kootsitava (coachee) suunamise eest tema eesmärkide poole. Kootsitav vastutab ideede ja valikute pakkumise, eesmärgi saavutamiseks tegutsemise ja edusammudest teatamise eest.
Laenutagatis
kolmanda isiku võetud kohustus laekumata laenudega seotud kahjude osaliseks katmiseks. Laenutagatist võib pakkuda valitsus ja/või eraõiguslik äriühing. Selle tagatiseks on fond.
Mentorlus
Erialane suhe, milles kogenud isik (mentor) abistab teist vähem kogenud isikut (mentori juhendatav) oskuste ja teadmiste arendamisel viimase erialaseks ja isiklikuks arenguks. Sellised suhted on enamasti pikemaajalised kui kootsingusuhted.
Sariettevõtjad
Ettevõtjad kes ei juhi ühte ettevõtet kogu selle elutsükli kestel, vaid tegelevad edukalt ettevõtete asutamise ja varases etapis mahamüümisega.
Sotsiaalne kapital
uusi võimalusi pakkuvate sotsiaalvõrgustike, nagu pere, sõprade, kolleegide, äri- ja isiklike kontaktide väärtus. Ettevõtluses annab sotsiaalne kapital juurdepääsu teadmistele, klientide ja tarnijate võrgustikele, samuti erialast tuge pakkuvatele võrgustikele, aidates sel moel suurendada inimese eduvõimalusi ettevõtluse valdkonnas.
Tühimõju
Näitab, mil määral osalised oleksid uue ettevõtte asutanud ka ilma subsiidiumita. Kuna süsteem ei mõjuta selliste „tühimõjuga osaliste“ käitumist, ei panusta nende osalemine süsteemi loodavasse majanduslikku väärtusesse, vaid puudutab avalikke kulutusi. Selliste kulutuste sotsiaalne maksumus on moonutatud kulude või kulutusi rahastava maksu liigse maksukoormuse summa.
Ümberpaigutus
Näitab, mil määral subsideeritud ettevõtted subsideerimata ettevõtetelt äri üle võtavad ja tööjõudu ümber paigutavad.
Väljatöö
Süstemaatiline püüdlus pakkuda teenuseid väljaspool tavapäraseid piire, et jõuda konkreetsete ühiskonnasegmentideni. Väljatöö teenuseid saab kasutada (peavoolu) teenuste nähtavuse parandamiseks ja inimeste teavitamiseks selliste teenuste osutamisest. Väljatöö teenuseid on võimalik kasutada ka selleks, et jõuda kaasamiseesmärgil konkreetsete rühmade ja inimesteni, kes kipuvad peavooluteenustest hoiduma. Üks võimalik lähenemine on pakkuda teenuseid kohtades, kus sihtrühma kuuluvatel inimestel on kombeks käia (nt kogukondade kultuurikeskused, noortekeskused, pühakojad, kaubanduskeskused), selle asemel et asutada väljatöö kontor ja proovida inimesi sinna meelitada.
